Matk Kiidjärve laanekuklaste kuningriigis

11.10.2017 toimus KIK-i projekti raames õppekäik Kiidjärvele ( 1. ja 5. klass).

Saime teada palju uut ja huvitavat sipelgariigis toimuvast.

Laanekuklased.

Laanekuklased on ühiselulised putukad kes kuuluvad sipelglaste sugukonda. Sipelgad kuuluvad  mesilaste ja herilastega samasse kiletiivaliste seltsi. Elavad okas- ja segametsades, kus ehitavad metsavarisest kuni kahe meetri kõrgusi kuhilpesasid. Kuklasepesa all maapinnases on veel palju kambreid.

Tööjaotus sipelgapesas:

Emasipelgad – kuningannad

Isasipelgad – printsid

Töösipelgad – töölised

Ammed

Sõdurid

Varusipelgad –  paisunud tagakehaga kuklased kelle käest teised pesa liikmed saavad toitu.

Sipelgate koostöö lehetäidega.

Kuklased kaitsevad lehetäisid röövputukate (lepatriinu) eest ja vastutasuks saavad lehetäide magusat eritist. Sipelgas masseerib oma tundlatega õrnalt lehetäi tagumikku, kuni too väljutab nestetilga. Siis läheb edasi järgmise juurde.

Paljunemine.

Noor kuninganna on tiibadega. Samuti on tiibadega printsid. Kuklasekoloonias toodab üks pesa tiivulisi isassipelgaid ja teine kuningannasid. Nad kohtuvad pulmalennu ajal.  Pulmalennul osaleb palju printse ja kuningannasid. Kuninganna paaritub paljude printsidega. Peale pulmalendu printsid hukkuvad mõne nädala jooksul. Paaritunud kuninganna suunub jahedasse pesakambrisse ja hakkab seal munema. Kuninganna võib elada kuni 30 aasta vanuseni. Kõige madalamas pesa osas on pisikesed kleepuvad munad, kõrgemal asuvates kambrites  elavad ussikesi meenutavad vastsed ja kõige kõrgemal on siidjas kookonis nukud. Ammsipelgad hoolitsevad järelkasvu eest ( paigutavad neid ringi, toidavad ja puhastavad).

Metsas on kuklastel ka vaenlasi.

 Sipelgapesi lõhuvad karud, metssead, mägrad. Toiduks sobivad kõik arengujärgud (vastsed, nukud ja täiskasvanud isendid). Lindudest lõhuvad sipelgapesi rähnid. Pesas ohustavad kuklaste noorjärke seenhaigused ja kahjurputukad. Sipelgatel on röövlite vastu võitlemiseks relvad. Sõdurite lõuad on võrreldes teiste sipelgate lõugadega suured. Eriti tõhus relv on sipelghape, mida nad pritsivad välja tagakehast pesa ohustava vaenlase suunas. Ohtlik on sipelghappe sattumine silma. Osa linnuliike on ära õppinud, et sipelghape võib neile kasulik olla. Parasiitidega nakatunud hakid käivad sipelgapesas ennast ravimas. Sipelgad pritsivad linnu sulgedele hapet, mis vabastab linnud tülikatest lestadest.

Oli meeldejääv õppepäev !

Pildistas Ain Piir.