Sangaste loss on kunagise Sangaste mõisa härrastemaja Lossikülas Sangaste vallas, mõisakompleksi tähelepanuväärseim ehitis.
Hoone projekteeris arhitekt Otto Pius Hippius 1874. aastal. Ta kopeeris peaaegu täpselt kuulsa inglise Windsori lossi arhitektuuri. Ehitus kestis 1879–1881 ja ehitusmeister oli F. Maag.
Legendi järgi loss võlgneb oma olemasolu krahv Friedrich Bergile noorpõlves osaks saanud solvangule. Nimelt olevat ta Inglismaal ühe krahvi tütart kosida püüdes saanud loodetud äiapapalt vastuse: “Mina oma tütart metslasele Venemaalt ei anna!”
Viimaseks lossi eraomanikuks oli 1888–1938 Friedrich Georg Magnus von Berg.
Sangaste lossi- ning metsapargi kujundamisega hakkas Friedrich von Berg tegelema samaaegselt uue mõisahoone ehitusega aastatel 1874–1881. Sellest sai krahvi meelistegevus. Tema eesmärk oli luua vabakujuline inglise stiilis park ja koondada võõrliigid sinna taimegeograafilist printsiipi silmas pidades. Sangaste metsapark on paljude haruldaste puu-ja põõsaliikidega, silmapaistvate puude gruppidega, üle 300-aastaste mändidega. Pargis kasvab Eesti kõrgeim harilik ebatsuuga kõrgusega 42 m.
Suurim harilik tamm on otse mõisa peahoone taga kasvav nn Peetri tamm, mille olevat istutanud Peeter I. Puu ümbermõõt 1986. aastal oli 580 cm ja kõrgus 28 m, praeguseks on tüvi tüsenenud 605 cm-ni.
Metsapargis edenevad hästi mandžuuria pähklipuud ja samuti krahvi istutatud amuuri korgipuud.
Saime teada palju uut ja huvitavat Sangaste lossist ja metsapargist.
Oli meeldiv õppepäev!
