Kui kusagil koguneb kobar inimesi ja neilt küsida, mis on tants, siis ilmneb, et vastata polegi nii kerge. Rütmiline liikumine, hingeelamuse väljendus muusika järgi, elurõõmu ja elujõu avaldus jne.
Tants, laul ja muusika on omased igale rahvale. Neis avaldub selgesti rahva iseloom, harjumused ja kombed, elulaad. Aegade kestel on rahvas sinna talletanud kunstimeele ja oskused, ilutunde ja kodumaa-armastuse.
Tants on tervis. Põdur tantsida ei suuda.
Rahvatantsu juured ulatuvad kaugele inimsoo koidikusse. Olgu kes tahes rahvas, kui tahes kõrgel kultuurilisel tasemel, tal on kindlasti oma rahvatants. Ja seda peetakse suure au sees.
Et meie rahva tantsud kaugete aegade hämarusest on tänapäeva jõudnud, oleme me tänulikud meie tantsutaadile Ullo Toomile, kes võttis vaevaks ja hakkas neid koguma ja üles kirjutama. Kõik need on talletatud ühes sinises paksus raamatus, mida tantsurahvas oma piibliks kutsub. Tänavu tähistab Eestimaa Ullo Toomi , meie nimekaima rahvatantsutegelase, suurpidude müüdiväärse juhi 120. sünniaastapäeva, et väärtustada tantsutaadi mälestust.
Kõigel on oma aeg. Ainult tants ise on aegumatu. Rahvas vajab tantsu alati.
Meie tantsisime täna mõeldes tantsutaadile Oiget ja vasembat.
