7. veebruaril 2020.a toimus 8. ja 9.kl ekskursioon dr Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumi, kus saime ülevaate muuseumi ruumidest, Fr. R. Kreutzwaldi elust ja tööst nii arstina kui kirjanikuna Võru linnas.
Giidi juhendamisel tutvusime stendide väljapanekutega. Muuhulgas märkis Kreutzwald juba tollal, et temale ei meeldiks suurlinna elu, vaid Võru linn on justkui loodud oma roheluse ja vaikusega tema jaoks. Tolleaegsete tõsisemate haiguste hulgas on märgitud muuhulgas näljahäda, rõugeid, tüüfust, koolerat- need kõik on tänapäevaks likvideeritud haigused. Ka on Kreutzwald tegelnud eesti keele uuendamisega ja toonud keelde uusi sõnu: palavik, põletik, hapnik, rahvus, kriis, kunstnik, reegel jt. Huvitav, kuidas need sõnad ilma temata oleks tänapäeval kõlanud?
Muuseumi ruumid on sisustatud sellistena, nagu need olid tol ajal, kui siin elas doktor Fr. R. Kreutzwald perega. Tolleaegne interjöör oli põnev: lühtrid laes, kus põletati küünlaid, mööbel, klaver, kaetud söögilaud, köök. Ärklitoas tegeles Kreutzwald oma kirjatöödega- küllap kirjutas ta siin ka eesti rahva eepost „Kalevipoeg“.
Muuseumi aitades tutvusime vanaaegsete hoburiistade ja -varustusega: saan, tõld, vanker, regi, look, päitsed, valjad, taosed ehk rangid. Näitusel saime näha Kalevipoja- teemalisi maale, kujusid ja Kreutzwaldi kirjutatud raamatute ja nende tõlgete väljapanekuid.
Lõpetuseks esitasime peast „Kalevipoja“ lõpuvärsse: „Aga ükskord algab aega…“ ja leidsime, et käes on tõepoolest aeg, kus eesti põlv on uueks loodud ja sedavõrd rohkem peaksime teadma, mis ja kuidas oli enne.
Õpetaja Aasa Liiv
