Viluste kooli võru keele ringile saabus küllakutse Ruusa koolist osaleda seal 25. jaanuaril k.a juba traditsiooniks kujunenud murdekeelepäeval. Otsustasime sinna sõita kõikide ringiliikmete ja klassijuhataja Helle Mendrikuga.
Muidugi oli vaja mõelda ka külakosti ehk esinemise peale. Õnneks oli meil oma sokukese lugu jõuluajast kohe värskelt meeles ja kasutasime selle väikeste muudatustega ära. Arvasime, et oleks vaja ka midagi uut, juba kasvõi endi proovilepanekuks. Otsustasin koostada arvutiesitlusena mõistatused vana aja töödest ja tööriistadest, mida tänapäeval huupi enam kuskil ei näe. Lapsed lugesid mõistatuste tekstid slaididelt ja tõlkisid need eesti keelde. Esmapilgul tundus, et väga lihtne! Samas nõudis lausete lugemine igalt lugejalt pingutust ja tähelepanu õigele hääldamisele, kuna võru keele sõnu on raske hääldada, kui keelekeskkond vaid koolis võru keele ringiga piirdub. Lapsed olid aga tublid ja võtsid end kokku. Kõik esinejad said uue eduelamuse osaliseks ja kuulsid-nägid palju huvitavat meie naaberkoolis. Oli põhjalik setu keele, rahvariiete, laulude ja tavade tutvustus Maret Vabarna eestvedamisel.
Vaheajal hoidis tuju üleval romantiline karmoškamäng Värska neiu Mariete Kena esituses. Väga huvitav oli meie jaoks Kauksi kooli ringmäng „Kos sa kävet, sikakõnõ?“, mida meiegi esitasime, kuid näitemänguna. Ruusa kooli esinemistest kõnetas publikut laul „Tii“, mis tõi silma ette kunagise eurolaulu, kuna solist Margit Jaagund oli tasemel.
Lõunaajaks oli sööklas kaetud kõigile laud ja saime maitsta külatoitu, mis oli väga hea. Aitäh!
Õpetajatele kinkisid võõrustajad veerandtunnilise võimaluse istuda kohvilauas ja jagada oma muljeid ja kogemusi. Lapsed lustisid võimlas, kust ei tahetud sugugi ära tulla. Oli ju seal vahvat liikumist, pallimängu ja lõbu laialt!
Murdekeelepäev oli asjakohane ja vajalik, kuna pani mõtlema, mis on jäävat meie heitlikus tänapäevas. See on Vana- Võromaa, meie ühine kodu ajast aega, mille piirid ei muutu, vaatamata kõigele. See on meie ühine murdekeel, meie esivanemate pärandus, mida püüame hoida ja edasi arendada, et see järeltulevatele põlvedele edasi pärandada.
Aasa Liiv
