Külanimi „Willusth“ on eksisteerinud juba aastal 1582.
- 17. ja 18. sajandil oli koolimajade ehitamise kohustus mõisnikel, aga tihti seda ei täidetud. Õppetööks kasutati talude rehielamuid, mõisarehtesid, kõrtse ja muid hooneid. Teada on, et Räpinas oli kooliõpetajaks kihelkonna vaestemaja ühe silmaga elanik Mäletu Jaan. Tema kirjapandud mälestustest selgub, et enamus Räpina kihelkonna külakoole asutati 1769. aastal. 1769. aastal avatigi kool Viluste külas Gustav Siilbaumi õues riigimaal. Koolimaja oli liivase põrandaga lihtehitus. Tänu koolikatsujale praost Hellerile nägi kohalik rahvas esmakordselt seal tuletikke.
- 1875. aastal valmis valla poolt just kooli jaoks ostetud Kurenurme talu maadele uus koolimaja, millel olid aknad, ahjud ning korstnad.
- Kui Mäletu Jaani õpetajapalgaks oli 2 vakka rukkeid, iga koolilapse käest 50 kopikat raha ja igal pühapäeval kiriku ees kerjamise õigus, siis 1875. aastal oli Viluste kooliõpetaja palgaks 10 vakka rukist, 10 vakka otri ja 30 rubla raha.
- Kahekümnendate keskel kasutati klassiruumina vallamaja kohtusaali, mille ühes osas oli tüdrukute magamistuba, kohtuotsuse tuba oli õpetaja eluruum.
- 1928. aastal lõppes kolmanda koolimaja ehitus. Majja ehitati internaat.
- 1944. aastani pidas koolijuhataja valla ainukest koolitalu.
- 1945. aastal sai koolile kasutamiseks endine vallamaja.
- Elekter jõudis koolimajja oma diiselgeneraatori baasil 1958. aastal.
- Kasvuhoone ehitati 1959. aastal ja kooliümbruse haljasalad valmisid 1961. aastal.
- 1966. aastal täienes koolimaja uue juurdeehitusega.
- Esimene arvutiklass avati 1998. aastal.
- Kooli õpperuumid ja õpetajate korterid on olnud ka Sibulamäel.
- Lammasmäe spordiväljakul on tegutsetud aastakümneid, kõige kõrgemas kohas oli puust suusahüppetorn.
- 2001. aastast on kool praeguses uues majas ja koolimaja kõrval on kunagise meierei kohas uus võimla .
- Vaata kooli ajaloo ajatelge
