Ilm suusatamist ei soosi, aga orienteerumine on võimalik.
Lisaks algselt planeeritud siseorienteerumisele avanes võimalus ka õues kaarti lugeda.
Võistluse tüüp: suundorienteerumine, mis tähendab, et kõik kontrollpunktid tuli läbid õiges järjekorras. Kes jättis punkti algselt vahele, pidi minema tagasi ja jätkama eksimuse koha pealt õige punkti suunas. Kellel punkt vahele jäi, enam üldjärjestusse ei kuulunud, vaid langesid VABA klassi.
Kõik said joosta esimese ringi õues ja kiirelt sisejalanõud jalga ning edasi võis lipata koolimajas sees, kus tavaliselt joosta EI TOHI! Kui õue ring oli kõigil võrdne (7KP-d), siis majas sees pidid 6.-9.klassi lapsed pikema (13KP-d) ja keerukama raja läbima. Lühem rada sees 6 kontrollpunkti.
Kuigi kõik lapsed on piisavalt ümber maja ja ka majas sees liikunud ning kõik peaks selge olema,… siis võistlusmomendil, kui kell tiksub, tuli ka varem isegi võõras metsas orienteerunutel apsakaid sisse.
Kiibi mahalugemisel selgus nii mõnigi üllatus… „Oih, see punkt jäigi võtmata!“.
Sellegi poolest oli päev huvitav ka eksinutele, sest seekord oli tegemist treeningvõistlusega, aga kevadel on plaanis korraldada kooli meistrivõistlus orienteerumises!
Radade ja klasside parimad
Õuekaart Sise-pikk Sise-lühike
